tsitaat tsitaat-7 1

Paberivaba raamatupidamine

Oleme seisukohal, et paberdokumendid on aegunud vorm raamatupidamises ning digitaalne raamatupidamise korraldamine on organisatsioonide olevik ja tulevik.
Koostöös eArvekeskusega saame pakkuda ettevõtte jaoks terviklahendust arvete saatmisel, vastuvõtmisel ja arhiveerimisel.

Loe edasi

Dokumentide e-arhiiv

Säilita oma ettevõtte raamatupidamine internetis, nii ei ole mahuka paberarhiivi säilitamine ning hävimisvõimalus Sinu ettevõttele enam probleemiks.
eArvekeskuse ja arenenud majandustarkvarade lahendusi ära kasutades on võimalik kogu raamatupidamine ja raamatupidamise arhiiv säilitada elektroonilisel kujul.

Loe edasi

Ülemöödunud aastal jäi majandusaasta aruanne esitamata 22 protsendil

2011. aastal oli majandusaasta aruande kohustuslasi 138 426, aruande jättis neist aasta lõpu seisuga esitamata ligi 22 protsenti.

2010. aasta oli majandusaasta aruande kohustuslasi 131 580, aruanne jäi 2010. aastal esitamata 23 protsendil ettevõtjatest, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele.

Allikas: BNS

 
Statistikaamet soovib majandusaasta aruande esitamise tähtaega lühendada kolme-nelja kuu peale

11.01.2013 Eesti Päevaleht väidab ekslikult, et statistikaamet tahab ettevõtetelt majandusaasta aruandeid senise kuue kuu asemel kahe kuu jooksul. Tegelikult on ettepanek lühendada esitamise tähtaega paari kuu võrra - auditeerimist nõudvad aruanded laekuksid nelja kuu jooksul ja auditeerimist mittevajavad kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Statistikaameti ettepanek lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei ole kindlasti kantud soovist tõsta andmeesitajate koormust. Statistika tegemisel on majandusaasta aruande andmestik oluline ja amet on selle kasutamisest väga huvitatud, et ettevõtted ei peaks samu andmeid mitu korda esitama. Laialdasemat kasutamist piirab majandusaasta aruande esitamise hiline tähtaeg ja pahatihti ka esitamisega hilinemine. Tarbija soovib infot oluliselt varem. Praegu kehtiv tähtaeg, mille järgi majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, pärineb arvutieelsest ajastust ja on olnud muutmatu ligi 20 aastat. Samas kaasajal kasutavad ettevõtted raamatupidamisprogramme ja esitavad majandusaasta aruande elektrooniliselt.

Sellest lähtuvalt tegigi statistikaamet justiitsministeeriumile ettepaneku algatada tähtaja lühendamise arutelu. Statistikaamet näeb kasutegurit halduskoormuse vähenemisele riigis tervikuna kui majandusaasta aruande esitamise senist tähtaega lühendatakse paari kuu võrra. Kusjuures auditeerimist vajavate majandusaasta aruannete puhul oleks esitamise tähtaeg pikem, s.o neli kuud, auditeerimist mittevajavate puhul kolm kuud. Nii võiksid majandusaasta aruanded juuni asemel hakata laekuma juba märtsis ja aprillis.

Allikas: Statistikaamet

 
Vaid kaks ettevõtet on esitanud majandusaasta aruande paberil

Justiitsministeeriumi andmetel on äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud 17. augusti 2012. a seisuga esitatud 98 771 majandusaasta aruandest esitanud valdava enamuse möödunud aasta aruannetest elektrooniliselt, kuna paberil ja postiga on esitatud vaid kaks aruannet.

Eelmisel aastal oli samal ajal esitatud 91 545 aruandest paberil esitatud 12 aruannet, ütles ministeeriumi pressiesindaja Valdek Lauri BNS-le.

Allikas: BNS

 
Maksuhaldur korrastab käibemaksukohustuslaste registrit

Maksu- ja tolliamet tegeleb käibemaksukohustuslaste registri korrastamisega, et eemaldada registrist ettevõtted, millel puudub reaalne majandustegevus.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on korrastamise eesmärgiks aidata kaasa ausa konkurentsikeskkonna tagamisele seeläbi, et kõikidele käibemaksukohustuslastele kehtiksid maksustamisel võrdsed kohustused.

"Registris peaksid olema vaid reaalset ettevõtlust omavad isikud, mitte isikud, kelle eesmärgiks tulu teenimine maksukohustustest kõrvale hiilides. Praegu on registris aga ka selliseid ettevõtteid, millel igasugune ettevõtlustegevus pikemat aega puudub," selgitas Lemendik.

Registri korrastamise käigus kontrollib amet süsteemselt ettevõtteid, mis esitavad nullidega käibedeklaratsioone ehk ettevõtteid, mis ei deklareeri käivet ega sisendkäibemaksu. Sel aastal on üheksa kuuga lõpetatud 2493 järelevalvemenetlust ettevõtete osas, mis on kolm ja enam kuud deklareerinud käibedeklaratsioonidel ainult nullidega andmeid. Menetluste tulemusel on 70% kontrollitud ettevõtetest registrist kustutatud oma avalduse alusel või maksuhalduri tuvastatud ettevõtluse puudumise tõttu.

Lemendik lisas, et nullidega deklareerimises ei ole iseenesest midagi halba, kuid käibemaksukohustuslase numbrit kasutatakse tihti ära ka pettuste läbiviimiseks. "Pealtnäha deklareeritakse käibedeklaratsioone nullidega, kuid pangakonto väljavõte näitab tihedat raha liikumist ja sularaha väljavõtmist. Ettevõtete juhatuse liikmed muutuvad kättesaamatuteks ja tehingute deklareerimist ei järgne," ütles Lemendik.

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest, kusjuures see peab olema aktiivne ja katkematu tegevus tasu saamiseks kauba müümisel või teenuse osutamisel. Kui ettevõte pole ettevõtlustegevusega veel alustanud, tuleb maksuhaldurile teada anda konkreetne ettevõtlusega alustamise aeg.

Selleks, et vältida maksuhalduri liigseid pöördumisi ettevõtluse puudumise või selle alustamise aja täpsustamiseks, palub amet pöörduda ettevõtjail endil maksuhalduri poole kas registrist kustutamise avalduse esitamiseks või ettevõtlusega alustamise aja täpsustamiseks.

Maksukohustuslane võib esitada vabas vormis avalduse enda registrist kustutamiseks juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot. Avalduse saab edastada maksuhaldurile posti teel või digiallkirjastatult maksu- ja tolliameti e-posti aadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. .

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

 
Äriklientidele on Maksu- ja Tolliameti e-teenuste lepinguid nüüd veel mugav sõlmida

Alates 28. septembrist on äriklientidel võimalus sõlmida maksu- ja tolliameti e-teenuste kasutamislepinguid elektroonselt e-maksuametis/e-tollis. Seda võimalust on tänaseks kasutanud juba 120 äriühingut.

Lepingu saab sõlmida elektrooniliselt äriühingu ainuesindusõigusega juhatuse liige. Lepingu sõlmimiseks tuleb e-maksuametisse/e-tolli siseneda erakliendina ja valida menüüpunkti "Leping ja seaded" alt "Esindusõiguse päring äriregistrisse". 

Seega ei pea uue ettevõtte loomisel või äriregistris esindusõigusliku isiku vahetumisel e-maksuameti/e-tolli lepingu sõlmimiseks enam ilmuma maksu- ja tolliameti teenindusbüroosse. Esindusõiguslik isik saab lepingu sõlmida ise otse internetis ja vajadusel volitada ka teisi isikuid ettevõtte eest toiminguid tegema (nt raamatupidajad).

Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann: "Selle teenuse arendamiseks andis tõuke ettevõtete vajadus kiirema teenuse järele oma majandustegevuse sujuvaks korraldamiseks. Nüüd töötab kogu protsess kliendi jaoks automaatselt ja enam ei pea lepingu sõlmimiseks teenindussaali külastama."

"Maksu- ja tolliameti eesmärk on, et õiguskuulekas klient saaks oma maksukohustused täidetud nii ladusalt ja lihtsalt kui võimalik. Teenused peavad olema tagatud pidevalt ja mugavalt, mida e-keskkond võimaldab," lisas Reitmann.

Lisainfot teenuse kohta saab e-maksuameti/e-tolli infotelefonilt  880 0815 või e-posti aadressilt  See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. .

Autor: Kaia-Liisa Kallas, pressiesindaja
Allikas: Maksu- ja Tolliamet

 
<< Algus < Eelmine 1 2 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 2